Targad keskkonnad on põimunud küber-füüsikaliste ja sotsiaalsete süsteemidega. Keskkonna kübersüsteemid on sageli inimesele nähtamatud, kuid samal ajal proaktiivsed – suutelised koguma, vahetama ja töötlema palju teavet. ProLab keskendub selliste tarkade keskkondade teoreetilistele ja praktilistele uuringutele. Uurimistöö hõlmab andmete analüüsi, töötlust, kasutamist modelleerimiseks, simuleerimist ja digitaalsete kaksikute loomist, et parandada kasutajate olukorrateadlikkust ja otsustusvõimet.
Siit leiate põhjalikku teavet meie uurimisrühmade kohta, kes tegelevad mere- ja mereteaduste erinevate valdkondadega.
Meie teadusrühmad keskenduvad mitmesugustele teemadele, sealhulgas mereökoloogiale ja okeanograafiale, meretehnoloogiale, säästvale laevandusele ning rannikualade vastupidavusele. Sellelt lehelt saate ülevaate nende uurimisfookusest, olulisematest projektidest ja panusest merenduse ning sinise majanduse jätkusuutlikku arengusse.
Uurimisrühmad
Keskuse teadustöö keskendub uuenduslike lahenduste väljatöötamisele, et vastata merendussektori julgeolekuga seotud väljakutsetele. Eesmärgiks on süsteemide haavatavuse tuvastamine ja küberjulgeoleku meetmete väljatöötamine, et vähendada küberrünnakutest tulenevaid riske. Teadusuuringute peamine fookus on mõista merenduskeskkonna erilisi väljakutseid, sealhulgas piiratud ühenduvus ja vajadust reaalajas toimuva teabevahetuse järele. Keskus saab nendele valdkondadele keskendudes tagada, et teadusuuringutel on praktilised rakendused, mis aitavad parandada merendussektori küberjulgeolekut.
Biorobootika keskus arendab välja allveetehnoloogiaid, sealhulgas bioloogiast inspireeritud allveeroboteid, robotite täiturmehhanisme, allveeandureid ja andmeanalüüsimeetodeid.
Sardtehisintellekti labor keskendub masinõppe lahenduste arendamisele sardsüsteemides. Labor teeb rahvusvaheliselt koostööd nii merenduse, meditsiini, targa linna, autonoomsete sõidukite ja tööstusautomaatika teadusgruppide ja ettevõtetega.
Targad keskkonnad on põimunud küber-füüsikaliste ja sotsiaalsete süsteemidega. Keskkonna kübersüsteemid on sageli inimesele nähtamatud, kuid samal ajal proaktiivsed – suutelised koguma, vahetama ja töötlema palju teavet. ProLab keskendub selliste tarkade keskkondade teoreetilistele ja praktilistele uuringutele. Uurimistöö hõlmab andmete analüüsi, töötlust, kasutamist modelleerimiseks, simuleerimist ja digitaalsete kaksikute loomist, et parandada kasutajate olukorrateadlikkust ja otsustusvõimet.
Konstruktsiooni- ja vedelikumehaanika uurimisrühm tegeleb konstruktsioonides ning vedelikes aset leidvate protsesside uurimisega nii eraldiseisvalt kui koostöö piirimail.
Uurimisrühm viib läbi tootmistehnoloogiate ja tooraine parandamise alaseid arendustegevusi rannikualadel ja veekeskkonnas. Teadustöö eesmärk on leida võimalusi jätkusuutlikuks veekeskkonna rakendamiseks, kus arvestatakse ökoloogiliste tingimustega ning prognoositakse inimtegevusest tulenevaid ohte ja riske.
Targad keskkonnad on põimunud küber-füüsikaliste ja sotsiaalsete süsteemidega. Keskkonna kübersüsteemid on sageli inimesele nähtamatud, kuid samal ajal proaktiivsed – suutelised koguma, vahetama ja töötlema palju teavet. ProLab keskendub selliste tarkade keskkondade teoreetilistele ja praktilistele uuringutele. Uurimistöö hõlmab andmete analüüsi, töötlust, kasutamist modelleerimiseks, simuleerimist ja digitaalsete kaksikute loomist, et parandada kasutajate olukorrateadlikkust ja otsustusvõimet.
Uurimisrühma tegevust iseloomustavad võtmesõnad: lainetuse dünaamika, rannikutehnika, lainetuse klimatoloogia, rannikute haldamine, kaugseire.
Labori teadustöö keskendub komplekssetele ja mittelineaarsetele nähtustele pinna- ja siselainete dünaamikas ja rannikutehnikas ning matemaatiliste meetodite rakendamisele neis valdkondades.
Uurimisrühm viib läbi teaduslikul analüüsil põhinevaid okeanograafia protsessiuuringuid põhjus-tagajärg seoste leidmiseks. Rakendatakse uudseid (operatiivseid) meetodeid merekeskkonna seireks ja muutuste analüüsiks sh. ilmaprognoosi- ja kliimamudeleid, mida rakendatakse superarvutitel atmosfääri ja ookeani vastasmõju mehhanismide selgitamiseks, ning masinõppel põhinevaid satelliitpiltide töötlemise ja mudelandmete analüüsi algoritme.
Uurimisrühma eesmärk on olla Eesti merendussektori tugev partner ja teha koostööd rahvusvaheliste konsortsiumidega, aidates kaasa konkurentsivõimelise meremajanduse arengule hüdrograafia, veeteede planeerimise, navigatsiooni abivahendite arukate lahenduste, merekartograafia ja navigatsiooniohutuse alaste teadusuuringute kaudu.
Konstruktsiooni- ja vedelikumehaanika uurimisrühm tegeleb konstruktsioonides ning vedelikes aset leidvate protsesside uurimisega nii eraldiseisvalt kui koostöö piirimail.
Meretehnoloogia ja hüdrodünaamika uurimisrühmas tegeletakse teemadega, millel on praktiline tähendus ja mõju mereinseneeria arengule. Uurimistöö katab valdkondi nagu laevade digitaalsed kaksikud, meresõiduohutus ja konstruktsioonide töökindlus, pakkudes võimalust süveneda nii teoreetilistesse kui ka rakenduslikesse küsimustesse.
Keskuse teadustöö keskendub uuenduslike lahenduste väljatöötamisele, et vastata merendussektori julgeolekuga seotud väljakutsetele. Eesmärgiks on süsteemide haavatavuse tuvastamine ja küberjulgeoleku meetmete väljatöötamine, et vähendada küberrünnakutest tulenevaid riske. Teadusuuringute peamine fookus on mõista merenduskeskkonna erilisi väljakutseid, sealhulgas piiratud ühenduvus ja vajadust reaalajas toimuva teabevahetuse järele. Keskus saab nendele valdkondadele keskendudes tagada, et teadusuuringutel on praktilised rakendused, mis aitavad parandada merendussektori küberjulgeolekut.
Uurimisrühm viib läbi tootmistehnoloogiate ja tooraine parandamise alaseid arendustegevusi rannikualadel ja veekeskkonnas. Teadustöö eesmärk on leida võimalusi jätkusuutlikuks veekeskkonna rakendamiseks, kus arvestatakse ökoloogiliste tingimustega ning prognoositakse inimtegevusest tulenevaid ohte ja riske.